Dublin: mina ja paarsada britti

Hetk, kui eesti naised bussi peale panin, kaotasin kontrolli. Liiga palju nägusid ja hetki ja kohanemist. Teised läksid koju, aga mina ei läinud kaasa.

Õnneks vaid mõne tänava kaugusel tähistas mõnisada suurbritanlast Ryder Cupi viimast päeva. Ühinesin.

Miks mitte, samas

Järgmisel hommikul oli vaikne ja hägune. Hop-on/hop-off bussitripp Dublinis oli parim mõte arvestades jõu- ja ajavarusid. Oli momente, kus tundsin end väga ameeriklasena seal katusel. Ent kui võtsin välja Kalevi tumeda šokolaadi kirsitükkidega, siis hakkas ilus. Tegin kaks tuuri linnale peale. Bussijuhi aktsent oli kohati hoomamatu, pool informatsioonist tuli lauldes. Need hetked meenuvad väga rohelisena.