Meediasse!

See juhtus hetkel, kui rääkisin Londoniga. Otseülekanne Triinu, kihlatuga! Teda kuulda polnud, nõnda lahutasin mina Triinu meelt oma kontrollimatu vadaga.
Heliseb telefon ja London võis kuulata veel paremat meelelahutust: nagu selgus, olgugi et minu teadvuses alles kõne keskpaigas, MINA pakkusingi meelelahutust. Ma olin raaaadios!
Järgnevad küsimused on kohatud, sest mina ka ei tea. Ma ei pidanudki ju päriselt aru saama, olgem mõistlikud. Lõpuks ütlesin ausalt, et ma ei ole parim inimene nende pilaküsimustele vastama, sest möödarääkimise võimalus on liiga ilmne. Mingid hääled lõikasid vahele ja siis ühendus katkes. Em?

Verivorsti

Liiga palju paljast

Üks korda kaks meetrit

Luuleanalüüs

Tagalihas küll kange, ent meeleolu õhetav ja õnnis, ei saanud pärast capoeirat koju päris minna. Siider pargipingil kõlas nii õigelt, ilm täna oli sama õige selleks. Place Foire le Roi - turuplats, kus vanasti päid raiuti. Aga jahe hakkas ning kuni keskööni lahutasime meelt mänguasjapoe teisel korrusel. Pisut umbne, aga paalju lauamänge ;)
Koduteel tegin tänase päeva praktiliseima käigu: jäi ta mul juba linnaminekul silma no pidin ta sealt ukse kõrvalt kaasa võtma selline suur kahekohaline diivanipadi päris kobe ja nii vajalik nüüd mahub rohkem istuma ja veel õige värviga ma ju lubasin mitte investeerida niisiis oli ju õigustatud?

Fizziga ära harjunud eestlane võib imeks panna, et siin saab sama jooki supermarketist ilma rahata, restoranist kruusi seest ning pubist selle asemel sageli lihtsalt eitava vastuse.

Samal ajal, kui Monsieur Costeix vaatas filmi Soomemaast, tegin mina aega parajaks ja avastasin pühapäeva ja vahtralehti.

Laienen

Kas on mõistlik kurta oma lisakilode üle, kui järgmisel momendil selgub, et olin käinud pangas, šokolaad näos?

Seepärast ma breikida ei jaksagi.

Otsi Olgat

Kohupiimapasta

Johannes, me teemad kattuvad.

Linna kõnnin 15 minutit. 12, kui hiljaks jään. Aga minu pleierist tuleb müstilist Venemaad. Vahva!

Ukse kõrvalt

Eestimaine

Uskumatu. 230-kroonisest piletist Berliinist Tallinna jäin ilma hetkel, kui sirutasin oma pangakaardi järele. Kokutama pani, nüüd oli 1650.- kallim. Hoo pealt kõne Skype'i kaudu Estonian Airile: mu muret mõisteti ning nüüd saadavad nad pileti postiga siia. Sellesama, viimase. Hea on olla Eestimaalt.

Läbisõiduga Pariisist ühendan kojutuleku külaskäiguga Johannese juurde. Iiiih!

Jehhuidii

"Désolé mais probablement votre colis est déja renvoyé"

Tähendab, nad arvavad, et mu pakk on juba Eestisse tagasi saadetud.

Mäkaiver

See on nahaalne. Harjusin ära kohaliku klaviatuuriga, mis esmakohtumisel lihtsalt hoomamatu. Need kõige vajalikumad märgid on kõige kättesaadamatud. Ja nüüd ei saa ma omaenda Delliga hakkama.
Lisa tõi mulle Pariisist postri. Nüüd saan katta liimiplekke.
Palju ma oma katusekambrisse investeerida ei tahtnud. Kardinad riputasin üles kardinapuuta ning küünlajalgadeks on chocolate mousse'i plastiktopsid. Ent lähenesin probleemile piisavalt maitsetundlikult.

Pastlad

Otsin abi, otsin oma postipakki.

Eluolu on siin muidu absoluutselt nauditav.
Ent siiski, illustreerin veidi kohalikku asjaajamist:
Esmaspäeva varahommikul ei olnud ma piisavalt kärme voodist üles hüppama, kui postiljon alt helistas. Jättis sedeli, et läheksin ise pakile järele, ütles veel kuhu täpselt ja et alates teisipäevast. Sitnif, mõtlesin, oleks tahtnud saadetist kohe näha.
Teisipäeval läksin kontorisse. Leidsin ise üles, aga nigu siin kohane, oli lõunapaus. Läksin linna, et siis muid (loe: Orange'i) asju ajada ning naasesin õhtul, näljane, väsinud ja külmetanud. Selgus, et nad (!) olid eksinud ning et postipakk on peakontoris. Ütlesin, et saatku see siis siia, ei jaksanud enam matkata. Ootasin. Pilusilm tuli tagasi ja ütles, et oodaku ma reedeni. Vihastada ma ei jaksanud, ütlesin vaid malbelt, et sel juhul lähen ise kohale. Nüüd mõistan, et tol hetkel tegin rumala vea: ajasin nad segadusse.
Kolmapäeval tegin järjekordse avastuse: totu olen, täna on ju ka elu suletud. Oli 1. november, toutsaints.
Neljapäeval läksin siis läbi uduvihma peapostkontorisse. Mulle öeldi, et minu postipakk on saadetud Rabelais' harukontorisse, nagu oli olnud minu soov. Küsisin, kas see on seal ka siis, kui mina sinna lähen. Jah, see on juba saadetud.
Reedel läksin tagasi nimetatud kontorisse, sama pilusim, sama palju minuteid tagaruumis ja sama vastus. Täna nad mind mujale ei saatnud, võtsid vaid telefoninumbri.
Ma lihtsalt muigan.